Kui keegi teaks mis seal toimub

ma ei tea enam mida teha juu
kõik on jälle liiga valesti
mis te leiate minus
ma ei vääri teie tähelepanu
vihata oleks kergem
ära viska mind ära

tahaks põgeneda
aga see ei aitaks
valed otsused muudavad õiged raskemaks
ma ei usaldaks ennast hetkel isegi
kas ma peaks sellega lihtsalt leppima?
peaksin sul lihtsalt minna laskma?
ütlesin ju, et ma olen halb
usu mind juba
ei taha lasta juu

Täna nuusutan patju, et Sinu lõhna tunda. Hea on olla ebanormaalne ja mitte teada mis toimub! Keegi minu eest ei taha otsustada, nii et kõik jälle korras oleks. Ilma, et juhtuks midagi. Teen kõik täpselt nii nagu Sina ütled, hoian eemale kui sul seda vaja on . . .

Kasutan viimast võimalust tunda enda lähedal su lõhna! See kampsun...

Vahepeal on nii palju aega mööda läinud aga tunnen ennast jälle samamoodi. Laamendaks heameelega!

nii ongi

Millal sa viimati õnnelik olid?
Keegi mu pead tahab välja lülitada?
Katki on nii keeruline olla!
Sind vihata oleks palju kergem!
Miks sul ükskõiksus paremini välja tuleb?
Kas sul on tglt ka nii ükskõik?
Ma ei taha paremat!
Kas kuskil on veel midagi mis mulle sind ei meenuta?
Kui ei tähendab eid miks mu süda siis sellest aru ei saa?

Ja siis luulutuse moodi asi mis ma viimati kirjutasin

ootan, loodan ja igatsen
tulevik küsimus
südame ja pea eri arvamused
väsitavalt üksinda
kodu igatsus
olen aeglane
soovimatult tahtmatu
päris tundmatu
katki ja ainult enda süül


Peale hakkab kohale jõudma mis toimub aga süda...

Hüvasti Jänks!

Olen loll
Siis jääb mulle vähemalt lootus
Tundub, et sa andsid enne alla
Tüütu on naeratada
Kui asju loopida tahaks
Tundub, et täna häirib mind kõik
See, et aru saan ei tähenda, et mõistan

Jagamine

Ma mõtlesin terve eilse päeva, et peaks siia midagi kirjutama aga ma ei tea küll mida teiega jagada. Loendasin eile huvitavaid fakte tööl, et siis kaks sinist silma, üks rase, üks rasedustest ja kaks tuttavat tipptunnil. Kuidagi väga igav päev oli ilmselgelt eile. Mitte, et tänane päev kuidagi parem oleks olnud. Olin öösel/hommikul 6ni üleval ja siis magasin mõnusad 10,5 tundi enne kui suvatsesin ennast liigutama hakata. Ja kuna plaanid Pärnusse minna lükkusid JÄLLE edasi siis ei viitsinud ka emaga maale minna, et ma saaksin ikkagi homme hommikusega bussiga sinna minna! :D Ikkagi 6.15 läheb buss juu, kes siis ei tahaks nii vara üleval olla, et kaks tundi bussis külmetada. Otsime Hedyga uut korterit kuna praegune korter kus me elame on ka samal ajal müügis. Ei tekkita just kuigi turvalist tunnet. Ta võib selle ma ei tea millal lihtsalt maha müüa ja siis ei me oleksime kodutud lihtsalt. Aga ilmselgelt on aastaga vahepeal hinnad otsustanud tõusta, sellise hinnaga nagu ma selle korteri sain ei eksisteeri hetkel kuskil Tallinnas! Ja kõik mis meile tegelikult ka meeldivad ja me oleksime nõus seal ka elama maksavad kuni 100 eurot rohkem kuus kui praegune. Ja kaks kassapidajat ei suuda seda just eriti maksta kui me tahame ka ülejäänud kuu elada, seetähendab süüa midagi! Tundub, et rohkem midagi olulist ei olnudki!

2 aastat 2 kuud ja 9 päeva

Mulle jõudis öösel kell 2 kohale, et selle ajani on meil Taaviga jäänud täpselt nädal kui me oleme koos olnud sama kaua kui ma olin koos Pauliga. See meenus mul selle pärast, et täna on 19-s. See oli see tore päev kui Paul mulle MSNis ütles, et ta on meie pärast segaduses. Ma kohe ei suuda praegu magama jääda, pidin seda kuidagi kellegagi/millegagi jagama. Ja Hedy oli juba magama jäänud ja Olafile ei tahtnud helistada, sest teadsin et tema ka magab. Niiet kirjutan siin öösel kell 2, kuigi peaksim magama, sest hommikul kell 9 on vaja juba tööl olla.
Kui meil oleks kõik korras siis ma ei mõtleks sellest nii palju ja kui ma vaid ei näeks Teda koguaeg unesi siis äkki ma ei mõtleks selle peale nii krdi palju. Aga kuna ta külastas mind alles eile öösel siis ma ei suuda kuidagi normaalselt täna magama jääda. Niiet ma ei tea mis minuga siis veel 26ndal saab, kui ma juba täna normaalne olla ei suuda. Ma ei teagi kumba ma rohkem kardan, et me peame kauem vastu või et midagi juhtub veel enne seda kui me selle kuupäevani jõuame. Huvitav oleks teada milline ma peale seda kuupäeva olen, vahet ei ole siis kumb olukord on. Ma ei saa üldse aru miks ma neid vastikuid kuupäevi mäletan. Miks mul ei võiks ükskordki normaalse inimese mälu olla ja mitte mäletada millal mis juhtus.
Peaks hakkama jälle luuletusi kirjutama. Kui mul vaid oleks millest kirjutada. See ei ole normaalne juu. Ma nii tahan kirjutada aga lihtsalt ei tule enam üldse välja. Koguaeg üritan, igal pol on mingid paar rida aga kokku ei sobi ja edasi ei lähe. Tahan normaalne olla aga ilmselt ei ole see võimalik, sest olen viimased 21 aastat imelik olnud! Ilmselt kõik, sest mul ei ole enam midagi öelda! 2 a 2 k 2 p hetkel, ilusad numbrid!