Pisikesed "rotid" nagu me neid emaga kutsume.
Emal on plaanis veel üks koer võtta. Niisiis käisime 1. aprillil kutsu titasid vaatamas, neil on meeldiv kutsika lõhn juures, ma nii naudin seda alati koerte juures. Neid pisikesi nupstükke oli seal kokku 16 tk. Perenaise kahel koeral sündisid nädalase vahega kutsikad. Nad olid seal nii väiksed ja armsakesed. Oleksin tahtnudki neid sinna nunnutama jääda. Nad olid siis võrratud. Vanematel kutsu titadel olid juba silmad lahti aga jalakesed veel ei kanna neid. Vanemad kutsu titad sündisid 18. märts niiet kutsu tita saame endale ilmselt kuskil mai lõpupoole, kui ta juba kahe kuune vähemalt on. Veel me selle pilguga ei vaadanud, et millist endale võtta aga küll me jõuame neid seal veel uurimas ja valimas käia. Juba täiega tahan tagasi minna. Seal peres kust me kutsu tita võtame on kokku hetkel 25 koera koos kutsu titadega: 7 kuldset retriiverit, 2 mopsi ja 16 kutsu titat. Ei oska üldse ette kujutada kuidas ta nende kõigiga hakkama saab. Ta ise ütles ka et ei ole peale kutsu titade sündi peaaegu üldse maganud. Ta magab seal samas ruumis kus kutsu titad oma emmedega, et ta saaks ühte nõrgemat ise lutist toita ja nende järgi veidi valvata, et kõik korras oleks, esimesed nädalad on nad väga nõrgad ning nad ei tohi ühtegi nakkust ega midagi külge saada. See oleks neile eluohtlik. Ootan juba maid, et uut kutsu titat nunnutada oma kodus:) Emal on juba kodus veidi üle aasta vana kuldne retriiver Fiona. Fiona on täiesti pööraselt energiline, kui me mängime siis me satume alati mõlemad natuke hoogu nii, et kui me lõpetame olen ma kindlasti palju sinikid juurde saanud. Ma olen juba viimased kaks nädalat ette kujutanud mis meie majas juhtuma hakkab, kui kutsusid kaks on. Neil on õnneks väike vanusevahe niiet nad saavad nüüd ehk omavahel väga hästi mängida ja Fiona ei pea enam üksi puid varastama ja neid pilbasteks närima. Absoluutselt ei kujuta ette mis saama hakkab aga eks varsti ole näha millist jama nad koos kokku keerata suudavad. Ootus ärevus kasvab iga päevaga.
