Mulle jõudis öösel kell 2 kohale, et selle ajani on meil Taaviga jäänud täpselt nädal kui me oleme koos olnud sama kaua kui ma olin koos Pauliga. See meenus mul selle pärast, et täna on 19-s. See oli see tore päev kui Paul mulle MSNis ütles, et ta on meie pärast segaduses. Ma kohe ei suuda praegu magama jääda, pidin seda kuidagi kellegagi/millegagi jagama. Ja Hedy oli juba magama jäänud ja Olafile ei tahtnud helistada, sest teadsin et tema ka magab. Niiet kirjutan siin öösel kell 2, kuigi peaksim magama, sest hommikul kell 9 on vaja juba tööl olla.
Kui meil oleks kõik korras siis ma ei mõtleks sellest nii palju ja kui ma vaid ei näeks Teda koguaeg unesi siis äkki ma ei mõtleks selle peale nii krdi palju. Aga kuna ta külastas mind alles eile öösel siis ma ei suuda kuidagi normaalselt täna magama jääda. Niiet ma ei tea mis minuga siis veel 26ndal saab, kui ma juba täna normaalne olla ei suuda. Ma ei teagi kumba ma rohkem kardan, et me peame kauem vastu või et midagi juhtub veel enne seda kui me selle kuupäevani jõuame. Huvitav oleks teada milline ma peale seda kuupäeva olen, vahet ei ole siis kumb olukord on. Ma ei saa üldse aru miks ma neid vastikuid kuupäevi mäletan. Miks mul ei võiks ükskordki normaalse inimese mälu olla ja mitte mäletada millal mis juhtus.
Peaks hakkama jälle luuletusi kirjutama. Kui mul vaid oleks millest kirjutada. See ei ole normaalne juu. Ma nii tahan kirjutada aga lihtsalt ei tule enam üldse välja. Koguaeg üritan, igal pol on mingid paar rida aga kokku ei sobi ja edasi ei lähe. Tahan normaalne olla aga ilmselt ei ole see võimalik, sest olen viimased 21 aastat imelik olnud! Ilmselt kõik, sest mul ei ole enam midagi öelda! 2 a 2 k 2 p hetkel, ilusad numbrid!
Üks kord aastas tuleb meelde.
2 aastat tagasi
